Workaholicut defineerib mitte ainult tööle pühendatud aeg, vaid ka suutmatus eemalduda töö peale mõtlemisest. Töö domineerib nii tegevustes kui ka mõtetes, kannatavad suhted teiste inimestega ja lõpuks ka tervis. Võib, kuid ei pruugi tekkida läbipõlemine.
Malissa Clark on kirjutanud selles nii HBRi artikli kui ka raamatu. Minu kogemuses on ta tabanud ühe olulise workaholismi juurpõhjuse - workaholic hindab aega valesti. Workaholicule tundub, et mingi ülesanne võtab tegelikust oluliselt vähem aega. Ja nii juhtubki, et keha peab liikuma nt teatrietendusele, aga aju lahendab veel eelmist ülesannet. Ja niimoodi krooniliselt, iga ülesande puhul. Clarki soovitatud fixing the workaholic clock on üks mõjusamaid sekkumisi.
https://hbr.org/2024/09/a-workaholics-guide-to-reclaiming-your-life